Esimene päev oli pikk sõit rohelisest Kapplinnast mägede pruunikas-kollasesse maastikku, vihmast ja külmast päikselisse ning palavasse poolkõrbe. Soe oli seal loomulikult ainult päeval, öösel tuli ikka poriloikudele (nii palju kui neid seal üldse oli) jääkirme peale.

Gelukkig was er tijd genoeg om het op het gemak te doen. In Calitzdorp bezochten we de warme zwavelbronnen.
See vesi on väga kuum. Iga natukese aja tagant tuleb veest välja jahutama tulla; veidi ringi jalutada või siis hoopis jääkülma basseini hüpata. Mul tuli kohe saun mõttesse: kuumal laval higistamine ja lumehange hüppamine.

En hoe dichter we bij Oudtshoorn kwamen, hoe meer struisvogels er langs de kant van de weg verschenen. De streek rond Oudtshoorn alleen staat in voor 97 procent van de globale struisvogelproductie. Vroeger voor de veren, tegenwoordig voor het vlees.
Jaanalinnud. Joonas kutsub neid grote vogel (suur lind). Iga kord kui me Jaanalinnu farmidest mööda sõitsime andis Joonas sellest leiust häälekalt teada, vahel võttis ka vantsikute vana teatribinokli välja ja jäi põhjalikumalt uurima.
Dat vlees werd 's avonds uitgeprobeerd in Oudtshoorn. Triin voelde zich helemaal op haar gemak in restaurant Kalinka. De eigenares was Russische en de bibliotheek stak vol Russische klassiekers.
Kalinka - tõenäoliselt ainuke restorant Aafrikas kus saab maitsva õhtusöögi kõrvale nautida Tsehhovi novelle või Tolstoi"Sõda ja Rahu". Paraku minu kehv vene keele oskus neid kirjatükke nautida ei võimaldanud, küll aga suutis Joonas tuvastada kõik kullatud A-d ja B-d ja C-d raamatu kaanel. Söök oli vene moodi rikkalik, vein Lõuna-Aafrikale omaselt suurepärane.
No comments:
Post a Comment