Laupäeva hommikul käisime Joonasega ühes kirikus kontserdil (Nick läks rattaga sõitma). Muusika oli võimas, mulle meeldis. Kontserdi lõpuks oli Joonasel tüdimus peal, mida ta väikese nihelemisega ka väljendas. Talle oli hoopis rohekm meeltmööda pargis ringi joosta ja oravatele pähkleid anda. Koju tagasi jalutasime läbi Kompanii Aia. Jooksime ringi, püüdsime tabada oravaid. Meie neid kätte ei saanud, nemad pähklid said.
Kui Nick rattasõidult tagasi jõudis otsustasime ette võtta natuke pikema jalutamise: Rhodesi monumendist mööda Lauamäe külge, läbi paksu metsa botaanikaaiani kulges meie laupäeva pealelõuna.
Ikka mäest üles ja alla, läbi metsatihnikute ning ojade läks see tee. Rada oli üksik, täis linnulaulu, kummalisi lõhnu ja rohelist salapära. Korra eksisime teelt, korraks väsisime lootusetult ning korraks ehmatasime end kangeks kui üks pikk ussivolask end laisalt üle meie raja venitas.
Nii nagu üheks muinsajutumetsas ikka: olid head haldjad...
No comments:
Post a Comment